ITI0202:Hindamine-2018

Allikas: Kursused
Redaktsioon seisuga 22. veebruar 2018, kell 01:16 kasutajalt Ago (arutelu | kaastöö) (boonuspunkti paranus (1.5 -> 0.5))
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Siin lehel on aine "Programmeerimise põhikursus" (ITI0202) hindamispõhimõtted.

Hindamispõhimõtted

  • Tudengid saavad punkte praktiliste ülesannete lahendamise, tunnikontrollide ja eksami sooritamise eest
  • Projektid määravad ära tudengi maksimaalse hinde aines. Kui ühtegi projekti pole lahendatud, on võimalik maksimaalne hinne "3". Iga lahendatud projekt tõstab võimalikku maksimaalset hinnet ühe palli võrra. Selleks, et saada hindeks "5", tuleb lahendada mõlemad projektid.
  • Punktid liidetakse kokku ning lõpphinne kujuneb TTÜ õppekorralduse eeskirja järgi vastavalt 51-60 punkti -> hinne "1", 61-70 p -> hinne "2", … 91 või rohkem punkte -> hinne "5".
  • Kui punktisumma annaks parema hinde kui projektide kaitsmine võimaldab, läheb arvesse projektide piirang. Ehk siis arvesse läheb väiksem hinne.
  • Tunni- (PR) ja koduülesanded (EX) tuleb esitada Giti tähtajaks ning need tuleb õppejõule ette näidata.
  • Ülesannetel on reeglina 2 nädalat tähaeg, peale seda enam punkte ei saa.
  • Kõik ülesanded tuleb lahendada iseseisvalt, kui pole öeldud teisiti.
  • Ülesannete lahendused pannakse üles TTÜ Giti personaalsesse salve.
  • Ülesannet võib esitada (Giti üles laadida) mitu korda. Automaatselt hinnatava ülesande puhul läheb arvesse parim tulemus.
  • Plagiaadi esitamise eest on tulemus automaatselt 0 punkti. Loe lisaks TTÜ akadeemilist tava.

Täpsemalt on punktide saamine kirjeldatud järgmistes alalõikudes.

Ülesannete kaitsmine

Ülesanded tuleb punktide kättesaamiseks õppejõule kaitsta. Kaitsmise eesmärk on aru saada, et tudeng on koodi ise kirjutanud ja saab sellest 100% aru. Kaitsmisel on oluline, et tudeng saab oma kirjutatud koodist aru ja oskab teha väikeseid parandusi/täiendusi. Õppejõud annab tudengile tagasisidet tema koodi kohta. Vajadusel suunab õppejõud tudengi konsultatsiooni, kus viimane saab oma koodi parandada, et punktid kätte saada.

Õppejõud hindab kaitsmist vahemikus [0..1]. Kaitsmise tulemus korrutatakse läbi testide tulemusega. Saadud korrutis on ülesande eest arvesse minev punktisumma. Näiteks testidest sai tudeng 0.8p, õppejõule kaitsmise eest 0.5 => ülesande eest kokku 0.4p.

Üldiselt on soovitatav pigem lahendada väiksem osa ülesandest ära ning sellest lõpuni aru saada kui proovida kõike teha nii, et koodist ise aru ei saa. Kaitsmisel võib õppejõud ühe konkreetse rea (või isegi sümboli) kohta küsida. Kui tudeng vastata ei oska, võib see kogu kaitsmise hinde 0-ks viia.

Ülesannete koodistiil

Kõikide ülesannete puhul rakendatakse Java koodistiili kontrolli. Kood peab täielikult vastama stiilinõuetele, vastasel juhul ei saa ülesande eest punkte. Täpsemalt tuleb iga ülesande juurde eraldi "stiili" hinne, mis korrutatakse testide tulemuse ja kaitsmisega läbi. Kui siilihinne on 0, siis on ka kogu tulemus 0.

Stiili eest saab 1 punkti juhul, kui ühtegi stiiliviga koodis ei leidu. Muul juhul on stiili eest tulemus 0. Erinevate ülesannete juures võivad natuke erinevad nõuded olla. Tudeng saab ülesande esitamisel tagasisidet oma koodistiili probleemide kohta ning saab neid kuni tähtajani parandada.

Tunniülesanded (koodiga PR)

Üldiselt igas praktikumis antakse tudengitele üks harjutusülesanne. Ülesannete eesmärk on tutvustada tudengile uut teemat. Kui tudengil jääb midagi segaseks, saab ta õppejõult kohe küsida.

  • 15 PR ülesannet semestri jooksul
  • iga ülesande eest kuni 0.2 punkti.
  • ülesande esitamiseks tuleb see Giti laadida.

Kodused ülesanded (koodiga EX)

Semestri jooksul antakse 15 ülesannet koduseks iseseisvaks lahendamiseks. Ülesanne antakse tavaliselt nädala alguses ja selle tähtaeg on järgmise nädala alguses (seega on tudengil nädal aega aega seda lahendada). Ülesande korrektse lahendamise ja kaitsmise eest on võimalik saada kuni 1 punkt.

Ülesanne läheb hindamisele, kui selle lahendus on õigel ajal Gitis vastavas kaustas (näiteks EX01) ja see vastab stiilinõuetele. Ülesande Giti panemisel jooksutatakse tudengi koodi peal automaattestid, mis kontrollivad lahenduse korrektsust. Tudeng saab testitulemuse teada emaili teel (näiteks 80% läbitud). Tudengil on kuni tähtajani aega oma koodi parandada, et saada võimalikult kõrge tulemus. See tähendab, et tudeng võib ükskõik mitu korda ülesande lahendust Giti laadida. Arvesse läheb parim tulemus (kui pole öeldud teisiti).

Lisaks sisulisele testimisele annab automaattestimine tagasisidet ka stiili kohta. Selleks, et ülesannet saaks kaitsma tulla, peab stiiliprobleemid ära lahendama. Vt. #Ülesannete koodistiil

Automaattestidest saadud tulemus ei anna automaatselt punkte. Selleks, et tudeng saadud tulemuse punktideks saab (näiteks 80% => 0.8p), peab tudeng ülesande kaitsma õppejõule. Vt. #Ülesannete kaitsmine

Üldiselt on kaitsmiseks määratud tähtaeg üks nädal peale selle esitamistähtaega.

Kokkuvõte

  • 15 ülesannet semestri jooksul
  • iga ülesanne kuni 1 punkt (+ 0.5p boonust)
  • ülesanne tuleb kaitsta õppejõule
  • punktide saamiseks peab stiil korras olema
  • kaitsmisel peab koodist 100% aru saama
  • ülesande esitamiseks tuleb see Giti laadida

Suured kodused ülesanded (projektid)

Projektid on mõnevõrra mahukamad iseseisvad ülesanded, kus kombineeritakse erinevad õpitud teadmised mõne suurema probleemi lahendamiseks. Kokku on semestri jooksul 2 sellist tööd. Mõlemal on konkreetne tähtaeg. Mõlema projekti lahendamine annab kuni 10 punkti.

Projekt tuleb ettemääratud tähtajaks laadida Giti. Kodutöö tuleb kaitsta õppejõule selleks ettenähtud tundide ajal. Vt. #Ülesannete kaitsmine.

Projektide lahendamine on eelduseks parema hinde saamiseks. Nimelt kumbki projekt annab võimaluse saada parem lõpphinne. Kui tudeng ei lahenda ühtegi projekti ära, on võimalik maksimaalne hinne "3". Iga kaitstud projekt tõstab seda maksimaalset hinnet ühe palli võrra. Näiteks ühe kaitstud projektiga on võimalik saada lõpphinne "4", kahe kaitstud projektiga "5". Kui tudeng ühtegi projekti ei kaitse, saab ta maksimaalselt hindeks "3". Nendel tudengitel, kes muidu oleksid hindega "3" rahul, on soovitatav projekte ikka lahendada ja kaitsta, kuna need annavad täiendavalt punkte (mis kokkvõttes aitavad ainet läbida) ja mis kõige olulisem, õpetavad programmeerimist.

GUI projekti kaitsmine toimub üldiselt projektipraktikumis. Tähtajad määratakse projekti kirjelduse juures, tuleb jälgida jooksvat infot.

Projekt koosneb erinevatest osadest. Täpsemalt tuleb lugeda projekti kirjeldusest. Selleks, et projekt läheks arvesse parema hinde saamisel, peab sellest minimaalne osa (põhiosa) töötama.

Projektide kokkuvõte

  • 2 projekti semestri jooksul
  • iga projekt annab kuni 10 punkti
  • kaitsmine õppejõule ettemääratud praktikumi ajal
  • projekt tuleb laadida mainitud tähtajaks Giti vastavasse kausta.
  • kehtivad üldised kaitsmise reeglid
  • iga edukalt kaitstud projekt annab tudengile võimaluse saada lõpphindeks 1 palli võrra parema hinde. 0 projekti => maksimaalne hinne "3", 1 projekt => maksimaalselt hinne "4", 2 projekti => maksimaalne hinne "5".
  • projekt on edukalt kaitstud, kui lahendatud on vähemalt põhiosa.

Kontrolltöö

Semestri jooksul korraldatakse kontrolltöö. Tudeng peab kontrolltöö tegemiseks tunnis kohal olema. Kontrolltöö annab kuni 5 punkti. Kontrolltöö sisaldab nii praktilist ülesannet (koodikirjutamine) kui valikvastustega küsimusi. Pärast tähtaega jääb kontrolltöö avatuks (saab harjutada).

Kontrolltöö toimub umbes 10. nädalal (+/- mõned nädalad). Kindlasti anname sellest eelnevalt teada. Kontrolltööd saab ühe korra järgi teha (aeg ja vorm lepitakse eraldi kokku).

Eksam

Täpsustub!

Enne eksamit saadud punktid liidetakse.

  • Eksamieeldus: vähemalt 20 punkti saadud enne eksamit
  • eksam annab kokku kuni 60 punkti
  • Eksam on sooritatud, kui selle eest on saadud vähemalt 31 punkti (51% võimalikust maksimaalsest)
  • eksamile peab registreeruma ÕIS-is (hiljemalt eelmisel päeval kell 12)
  • kaasa võtta pildiga isikut tõendav dokument
  • eksam toimub arvutiga, kuni 4h

Eksam sooritatakse arvutiklassi arvutite peal, kood läheb Giti. Välist interneti kasutada ei tohi. Giti seadistamisega peab tudeng saama ise hakkama (n-ö osa eksamist). Soovitatav oleks eelnevalt korra kooliarvuti peal see läbi proovida, kontrolltöö on selle jaoks hea hetk. Osa eksamist on teoreetiline, suurem osa praktiline (programmeerimisülesannete lahendamine). Eksami näite paneme üles umbes kuu aega enne eksamit. Sealt näeb ära, kuidas jagunevad punktid erinevate teemade/ülesannete vahel.

Punktid kokkuvõtvalt

  • tunniülesanded 15 x 0.2p = 3p
  • koduülesanded 15 x 1p = 15p
    • boonused 15 * 0.5 = 7.5
  • projektid 2 x 10p = 20p
    • iga kaitstud projekt annab võimaluse teenida 1 pall kõrgema hinde (0 kodutööd => maks hinne "3", 2 kodutööd => maks hinne "5").
  • kontrolltöö 5p
  • enne eksamit võimalik saada 3 + 15 + 7.5 + 20 + 5 = 50.5 punkti
  • võimalus teenida lisapunkte
  • eksam 60p
  • punktid enne eksamit ja eksamitulemus liidetakse
  • hinne kujuneb punktisumma pealt
    • 0-50p = "0"
    • 51-60p => "1"
    • ...
    • 91-.. p => "5"